Mis siis on need 10 nippi kuidas elada 100 aastaseks?
- Õige toitumine on tähtis.
Söö nii mitmekesiselt kui võimalik. Hea oleks süüa piisavalt juurvilja, kanamune, kala, puuvilja, pähkleid ja seemneid – kõike mis on tervislik. Söö võimalikult vähe suhkrut. Rasvainetest on hea kasutada oliivõli ja õlisid mis on valmistatud seemnetest. Näiteks seesamiseemneteast, linaseemnetest jne. Portsjonite suuruses ja söögikordade sobivas arvus ollakse erimeelsed. Näiteks Okinawal, kohas kus on elanud palju sajaaastaseid, süüakse väikesi portsjoneid. Neil on seal isegi kasutusel väikesed taldrikud, et mitte süüa oma kõhtu liiga täis. Sobivaks peetakse kui su magu on täis ca 80 protsenti. Keskmiseks kalorite arvuks täiskasvanu kohta on Okinawa saarel ca 1900 kalorit päevas. Teised jälle soovitavad pidada söögiaegade vahel pikemaid pause, et keha saaks toidu seedimise asemel muude vajalike asjadega tegeleda. Näiteks soovitatakse süüa nii, et ööpäevas oleks söögiajad 8 tunni sees ja 16 tundi saaks keha tegeleda puhastumisega/taastumisega. Vitamiinide ja toidulisandega soovitatakse samuti ennem uurida kas on neid üldse vaja lisada või oled juba toidust kõik vajaliku kätte saanud. - On oluline liikuda piisavalt, sest see aeglustab vanaks jäämist. See ei pea tähendama kindlasti sportimist, see võib olla ka aiatöö. Või mingi hobi. Näiteks tantsimine, matkamine või koeraga jalutamas käimine. Nii mõnigi sajaaastane käib veel jalutamas või teeb kerget tööd, sest on niimoodi harjunud. See hoiab inimese keha toonuses ning säilib ka hea tasakaalutunne ning normaalkaal (täiskasvanutel 18,6-24,9 ühikut).
- Mõnuained ehk siis alkohol ja suitsetamine mõjutavad samuti elu kvaliteeti ja pikkust. Suitsetamine teadagi võib tekitada hingamisteede haigusi kuni kopsuvähini välja. Samas pikaealiste hulgas on olnud neid kes on nooruses suitsetanud, aga ca keskeas sellega lõpparve teinud. Sellisel juhul on õnnestunud elada kauem kui need kes elu lõpuni on suitsetama jäänud. Alkoholiga on ikka nii nagu alati on räägitud – selle vähene kasutamine aeg ajalt ei mõjuta tervist, samas kui jääd sõltuvusse ja tarbid igapäevaselt ja rohkelt, siis sellele head tervist ja pikka iga ei järgne.
- Vaimne tervis. Hoia ennast vaimselt erksana, õpi midagi uut, lahenda ristsõnu, loe, mängi malet või lastega lauamänge. Tee midagi sellist, mis hoiab su aju töös. Vaimsele tervisele tuleb ka kasuks hakkama saamine elus ettetulevate probleemidega, saatuselöökidega. Nimelt tähtis on leida igast päevast midagi ilusat, olla rahul sellega mis sul juba on ja mõista, et on olemas asjad mida sa saad muuta ja siis on olemas ka need asjad mida sa ei saa muuta. Kui nende vahel vahet teed ja tegutsed öigete asjadega, siis on sul hea olla. Ehk siis elurõõm, oskus vütta asju vastu huumoriga. Mõtteviis, et iga järgnev päev on kingitus ja iga hommik on uus võimalus 🙂
- Sotsiaalne tervis ehk head suhted pere liikmetega ja või sõpradega, sugulastega on samuti väga tähtsad. Saage kokku, rääkige maast ja ilmast, harrastage koos midagi mis teeb meele rõõmsaks. Lahendage ühiselt eluteel ette tulevaid probleeme, aidake üksteist. Kui teie vahel on pikem vahemaa, siis helistage teineteisele või kirjutage.
- Keskendumine, ühele asjale pühendumine hoiab ära liigse stressi pooleliolevate tööde pärast ja aitab säilitada hingerahu. Asjad saavad üks asi korraga ilusasti tehtud ja pidev stress tegemata tööde pärast ei tule segama rahulikku ööund.
- Piisav uni on sinu tervise alustala. Korralda oma elu nii, et päeval tegutsed, aga öösel magad sügavalt ja rahulikult, et oma akusid taas täis laadida 🙂
- Haridus ja elukutse mõjutavad erinevalt. Mida rohkem on inimene ennast koolitanud, seda teadlikum ta on oma tervise hoidmise vajadusest, et elada oma pikk elu olles võimalikult terve ja rõõmus. Soovitav on käia iga aasta vähemalt üks kord oma tervise seisu kontrollimas, et vajadusel kohe abi saada. Elukutseid on aga olnud 100-aastaste hulgas nii kirjaoskamatute füüsilise töö tegijate hulgast kui ka ülikooli professoreid.
- Geenidele lisaks mõjutab vananemist ja seda kui terve sa oled sinu eluviis. See millised on sinu harjumused, kui palju sa võtad elus ette riske. Samuti see kus sa elad, kui palju sa ennast liigutad ja mida sa sööd. Millised on sinu elukohas arstiabi võimalused jne. Seda, et geenid ei määra ära sinu elu, näitab näiteks see, et ka identsed kaksikud ei pruugi elada sama elu ja saada mõlemad 100 aastaseks.
- Õnn on samuti üks oluline tegur pikaealisuse puhul. Ei aita head geenid ega tervislik eluviis kui sind äkki tabab mingi õnnetus… Olgu see liiklusõnnetus või loodusõnnetus. Nii, et õnn kaasa!